๐๐จ๐ฌ๐ฉ๐๐ฅ๐จ๐ฌ, ๐๐๐ ๐ฎ๐ง๐๐-๐๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ฎรฑ๐ฎ ๐๐๐๐

Nonu Governu Konstituisionรกl, liu husi Ministรฉriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku (MPIE) akompaรฑa husi Sekretรกriu Estadu Dezenvolvimentu Lokรกl (SEDL), ne’ebรฉ reprezenta Ministru Administrasaun Estatal (MAE), ofisiรกlmente entrega Plano Munisipรกl Ordenamento Territรณrio (PMOT), ba Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautem, ho objetivu atu asegura no promove dezenvolvimentu estrategiko, integradu no sustentavel territรณriu Munisipio Lautem nian, atu asegura iha simultaniu defeza no valorizasaun patrimรณniu kulturรกl no natural neโebe mak existe iha Munisรญpiu Lautรฉm, actividades neโe hala’o iha Salaun Administrasaun Autoridade Munisipรกl Lautem.

Iha Diskursu, ๐๐ฎ๐. ๐๐ฌ๐๐ฅรฉ๐ง๐ฌ๐ข๐, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm Lautรฉm, ๐๐ซ. ๐รฉ๐ฅ๐ข๐จ ๐๐ ๐๐๐ฌ๐ฎ๐ฌ, ๐๐, hatete, relatรณriu Planu Ordenamentu no Territorial ida neโe, nuโudar dokumentu estratรฉjiku importante ida, hodi hatudu vizaun no orientasaun klaru kona-ba dezenvolvimentu neโebe halao territรณriu Munisรญpiu Lautรฉm iha maneira ne’ebรฉ ordenadu sustentavel no inkluzivu.
Lider mรกsimu iha Munisรญpiu Lautรฉm subliรฑa, relatรณriu ida neโe konsidera nuโudar rezultadu koletivu husi prosesu partisipativu inklui konsultasaun ho parte relevante kontribuisaun tรฉkniku husi servisu Munisipรกl no koordenasaun servisu ho entidade relevante sira. Tanba iha relatรณriu ida neโe hatudu kuadru estratรฉjiku no modelu ordenamentu territรณriu Lautรฉm neโebรฉ konstitui identifikasaun grande unidade territoriรกl, identifikasaun elementu dominante Sistema Biofisiku, identifikasaun Sistema Porlamentu, identifikasaun Sistema infraestrutura no ekipamentu no identifikasaun Sistema produtivu, ne’ebรฉ respeita prinsรญpiu ordenamentu territoriรกl no ejize koordenasaun no entre nivel lokรกl, setรณr pรบbliku no setรณr privadu.

S.E. Ministru Planeamentu no Investimentu Estratejiku (PMOT) Eng. Gastรฃo Francisco de Sousa, esplika, PMOT ida neโe dezenvolve liu husi prosesu naruk ejijente no partisipativu, neโebรฉ envolve husi Autoridade Munisipรกl Komunidade lokรกl, tรฉkniku sira husi setรณr privadu, lideres tradisionรกl, sosiedade sivรญl, reprezentante partidu polรญtiku sira ne’ebรฉ asentu iha Parlamentu Nasional no Korpu Relijiozu. PMOT ida neโe hanesan pilรกr fundamentu ida atu garantia dezenvolvimentu ne’ebรฉ ekilรญbriu justu no sustentavel ba ita-nia rai, iha sentidu ida neโe mak Nonu Governu Konstituisionรกl fo prioridade tebes ba polรญtika nasionรกl ba ordenamentu territรณriu. Tanba ida neโe husu ba Diretor Servisu Munisipal presiza servisu ne’ebรฉ mรกsimu, no liu husi instrumentu ba planu ordenamentu, mak polรญtika ida ne’ebรฉ bele konkretiza iha terenu, atu orienta investimentu pรบbliku lokalizadu ba servisu pรบbliku no infraestrutura protesaun ba rekursu naturais no atu promove atividade ekonรณmiku no sosiรกl ida ne’ebรฉ bele respeita territรณriu no hadi’a kualidade moris ba ema hotu.









Ministru mรณs agradese no louva ba kontribuisaun neโebe halao husi Autoridade municipal hodi organija no Planeia Planu Ordenamento territorio iha Munisipio Lautem, tamba Planu Ordenemento sei sai Padraun Planu Administrasaun Munisipรกl nian. Hare husi inisiativa grupu traballu Munisipรกl ne’ebรฉ konstitui atu fรณ apoiu ba dezenvolvimentu nuโuda komprimitidu ida ba iha prosesu Desenvolvimento hahรบ husi faze inรญsiu diagnรณstiku nian to’o faze finรกl diskusaun publika,. Enkuantu Ministru mรณs fรณ agradesimentu ba komunidade no lideres sira hotu, ne’ebรฉ partisipativu liuliu ideia kritika no proposta sira.
PMOT kontribui papรฉl importante ida iha desentralizasaun administrativu, ne’ebรฉ agora daudaun, laโo hela iha Timor laran tomak, papรฉl sira neโe maka hanesan Planu ne’ebรฉ permite futuru podรฉr lokรกl iha instrumentu legรกl tรฉkniku no estratรฉjiku.

S.E. Sekretรกriu Estadu Dezenvolvimentu Lokรกl (SEDL), ๐๐ซ. ๐๐๐ญ๐๐ฎ๐ฌ ๐. ๐๐จ๐ฌ ๐ฌ๐๐ง๐ญ๐จ๐ฌ ๐๐๐ฅ๐ฅ๐จ, ne’ebรฉ reprezenta Ministru Administrasaun Estatal (MAE), iha nia diskursu Subliรฑa, Planu Munisipรกl Ordenamentu territรณriu (PMOT), nia funsaun la’รณs de’it kestaun ita organiza uma ka hela fatin ou edifรญsiu sira, estrada, parke ka infraestrutura sira seluk. Presiza hanoin katak PMOT neโe hanesan planu estratรฉjiku ida ne’ebรฉ sai instrumentu ka matadalan ba kresimentu, jestaun ba rekursu sira ne’ebรฉ reflete valores no mรณs aspirasaun husi ita-nia povu sira iha Munisipiu Lautem neโe.
Ikus liu SEDL mรณs enkoraja PAM Lautem ho ninia estrutura tomak atu labele husik de’it PMOT hanesan dokumentu ida maibรฉ konsidera hanesan referรฉnsia atu konsulta regularmente iha sira nia lideransa no jestaun. โAmi sei kontinua fo apoiu nafatin ba imi bainhira imi presiza no ita hotu hein istรณria susesu barak husi Munisรญpiu Lautem iha tinan hirak tuir maiโ hateten membru governu neโe.







๐๐๐ข๐๐ฉ๐
๐รฉ๐๐๐ ๐๐ผ๐-๐๐๐ช๐ฉรฉ๐ข