๐‹๐ž๐ฎ๐ซ๐จ, ๐Š๐ข๐ง๐ญ๐š-๐Ÿ๐ž๐ข๐ซ๐š, ๐Ÿ• ๐€๐ ๐จ๐ฌ๐ญ๐จ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ“

Komisaun Organizadora husi Suku Leuro, halaโ€™o atividade seminรกriu hodi komemora Loron Historiku Levantamentu Armadu 8 Agosto 1983 no 8 Agosto 2025 ba dala 42, ne’ebรฉ iha Orador sira mai husi Munisรญpiu no Nasionรกl hanesan, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm, ๐’๐ซ. ๐Œรฉ๐ฅ๐ข๐จ ๐๐ž ๐‰๐ž๐ฌ๐ฎ๐ฌ, ๐’๐‡, Komandante Navรกl Komodoro, Higino das Neves, nuโ€™udar sobrevivente ba Levantamentu Armadu 1983, Centru Nasionรกl Chega, Instituto Pรบbliku (CNC I.P) Prezidente CMCLN Munisรญpiu Lautรฉm, Ministรฉriu Soliedaridade Sosial no Inkluzasaun (MSSI) reprezenta Delegasaun Territorial iha Munisรญpiu Lautรฉm hodi koโ€™alia kona-ba Levantamentu Armadu ne’ebรฉ akontese iha Suku Leuro.

Objetivu husi atividade Komemorasaun Loron Historiku Levantamentu Armadu 8 Agosto ida ne’e atu hanoin filafali ba situasaun ne’ebรฉ akontese iha tinan 42 liu ba Levantamentu Armadu 83 nian, iha seminรกriu neโ€™e, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm esplika kona-ba konseitu jerรกl lejizlasaun no polรญtika valorizasaun no rekoรฑesimentu, oinsรก Governu lokรกl nia papรฉl no rekoรฑesimentu rezistรฉnsia Nasionรกl nian.

Hafoin remata Seminรกriu, intervista, Sua.Exรงelensia, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm, ๐’๐ซ. ๐Œรฉ๐ฅ๐ข๐จ ๐๐ž ๐‰๐ž๐ฌ๐ฎ๐ฌ, ๐’๐‡, agradese ba inisiativa no vontade tomak husi Komisaun Organizadora ne’ebรฉ organiza loron Levantamentu Armadu 8 Agosto 1983 no 8 Agosto 2025 ba dala 42, inisiativa hirak neโ€™e bele apoiu ona Governu lokรกl iha Munisรญpiu nian ba selebrasaun tinan 42 ba loron Levantamentu Armadu. Lider masimu nee konsidera atividade ida ne’e iha papรฉl Governu lokรกl nian, ne’ebรฉ kontempla iha Dekretu Lei no.84/2023 kona-ba Governu lokรกl oinsรก atu fรณ valorizasaun ba rezistรฉnsia Nasionรกl liuliu ba sira ne’ebรฉ envolve iha prosesu libertasaun.

Tanba ida ne’e, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm, esplika, Autoridade Munisipรกl Lautรฉm liu husi Diresaun Jestaun Merkadu no Turismu identifika ona fatin Historiku ne’ebรฉ akontesimentu rezistรฉnsia nasionรกl nian hamutuk 34 iha Munisรญpiu Lautรฉm, maibรฉ dadus ida neโ€™e seidauk kompletu, neโ€™ebรฉ ekipa sira kontinua halo levantamentu dadus. Kada tinan komemora nafatin loron 8 Agosto 1983, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm hatete, atividade loron importante ida neโ€™e, nia papรฉl mak Governu lokรกl nian, tanba loron historiku sira hanesan Munisรญpiu Lautรฉm iha Suku tolu hola parte levantamentu armadu hanesan Suku Mehara, Leuro no Sere-Lau.

Atu estabelese Muzeum iha Munisรญpiu Lautรฉm, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm klarifika liu tan, sei iha prosesu nuneโ€™e ekipa Centru Nasional Chega sei mai iha Munisรญpiu Lautรฉm atu koordena ho Autoridade Munisipรกl Lautรฉm atu hare fatin hodi instala Muzeum Chega rezistรฉnsia nian iha Munisรญpiu Lautรฉm, entretantu Muzeum Resistensia nasional nian mak iha ona faze konkursu ba konsultรกn fatin historiku rua hanesan Pai-Tcau no OI hodi bele halo dezeรฑu no BOQ.

Aleinde neโ€™e, Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm esplika, atividade ida neโ€™e iha Icar Bandeira Nasional, maibรฉ Prezidente Autoridade Munisipรกl Lautรฉm komunika ona Xefe Suku Leuro tinan oin sei laiha serimรณnia Icar Bandeira Nasional, tanba seidauk iha Lei atu regula, ba loron nasionais sira neโ€™ebรฉ atu Iรงar Bandeira Nasionรกl mak 20 de Maio no 28 Novembru, enkuantu ba loron nasionais sira ne’ebรฉ la hasaโ€™e Bandeira Nasional mak loron 12 Novembru, 20 Agosto loron Falintil, 30 de Agosto, 7 Dezembru, ho ida neโ€™e husu ba Komunidade iha Suku tolu, Leuro, Mehara no Serelau ne’ebรฉ kada tinan komemora nafatin loron Levantamentu Armadu 8 Agosto 1983 neโ€™e bele selebra ho atividade oioin, maibรฉ labele hasaโ€™e Icar Bandeira Nasional.

๐™๐™š๐™ข๐™–๐™ฉ๐™–

๐™ˆรฉ๐™™๐™ž๐™– ๐™‹๐˜ผ๐™ˆ-๐™‡๐™–๐™ช๐™ฉรฉ๐™ข

ยฉ 2025 Autoridade Municipal Lautรฉm