PROFILE
SERVISU MUNISIPAL ADMINISTRASAUN NO REKURSU UMANU

BERNARDO AMARAL LOPES, Lic . SP
Pozisaun: Diretor
Nu. Kontaktu: (+670) 7731 0823
Email: bernardoa697@gmail.com
Introdusaun
Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu estabelese bazeia ba Artigu 53o Dekretu-Lei Nú. 34 /2025, loron-15, fulan-Outubru Alterasaun Dekretu-Lei Nú. 84/2023, loron-23, fulan-Novembru, no alterasaun da-neen ba Dekretu-Lei Nú. 3/2016, loron-16, fulan-Marsu, kona-ba Estatutu ba Autoridade Munisipál sira no Grupu Tékniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.
Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu (SMARU) hanesan diresaun ida ne’ebé integra iha Autoridade Munisipál ho papel atu jere kbiit ema nian no mós asuntu dokumentasaun hotu ne’ebé liga ba servisu instituisaun nian.
Papel Prinsipál hirak ne’ebé hala’o no asegura husi SMARU, mak hanesan tuir mai :
- Planeamentu no Koordenasaun katak, aranja oráriu servisu, jere reuniaun, no kria kbiit operasionál ne’ebé organizadu.
- Jestaun Dokumental (Arkivamentu) katak, responsavel ba surat tama-sai, rai dadus funsionáriu, no dokumentu legál sira Instituisaun nian.
- Moderniza Sistema Administrasaun katak, hametin sistema dokumentasaun no dadus ne’ebé transparente, rápidu, no efisiente hodi apoia foti desizaun ne’ebé loos
- Fasilidade & Logístika katak, Asegura ekipamentu servisu nian (hanesan papel, komputadór, no internet no sst.) disponível nafatin hodi apoia servisu loron-loron.
- Rekrutamentu bazeia ba Méritu katak, atu hili funsionáriu foun bazeia ba ezame no kbiit (méritu), la’ós tanba koñesimentu pesoál, hodi kumpri Estatutu Funsaun Públika.
- Formasaun no Kapasitasaun katak, Servisu hamutuk ho Institutu nasionál ba formasaun sira hodi fó kursu ka treinamentu ba funsionáriu sira atu aumenta nafatin sira-nia kapasidade ka matene.
- Avaliasaun Dezempeñu katak, sukat funsionáriu sira-nia servisu fulan-fulan ka tinan-tinan hodi haree sé mak merese simu promosaun ka presiza hetan korreksaun.
- Disiplina no Étika katak, aplika kódigu étika hodi asegura funsionáriu hotu iha integridade, disiplina oras, no respeitu ba kargu ne’ebé sira kaer.
- Kompensasaun no Benefísiu, katak jere saláriu, osan pensaun, seguransa sosiál, no direitu deskansa funsionáriu nian.
- Garante Justisa no Direitu katak, funsionáriu hotu simu tratamentu ne’ebé hanesan, justu, no kumpri Lei Trabalho Timor-Leste kona-ba direitu no obrigasaun.
- Kria Kultura Organizasaun ne’ebé Saudável katak, promove komunikasaun ne’ebé di’ak entre diresaun no funsionáriu hodi hametin servisu hamutuk.
Vizaun
Transforma administrasaun no rekursu umanu sai kbiit ida ne’ebé modernu, profesionál, no iha integridade hodi asegura prestasaun servisu ne’ebé kualidade ba dezenvolvimentu nasionál.
Misaun
Misaun Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu tuir artigu 7o Diploma Ministerial, maka atu asegura apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade Munisipál no ba órgaun servisu sira seluk ne’ebé integradu iha Autoridade Munisipál, iha área sira korespondénsia jerál, jestaun dokumentu, jestaun rekursu umanu, teknolójia informasaun, koordenasaun ba sistema komunikasaun internu no esterna, arkivu no protokolu.
Moto
Husi vizaun no misaun iha leten, Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu hatuur ninia moto “Ema mak ami-nia prioridade, Efisiénsia mak ami-nia kbiit.” Signifika katak Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu tau aas importánsia ba kbiit, bem-estar, no dezenvolvimentu funsionáriu sira nian, nune’e bele garantia servisu sira la’o ho lais, loos, no la gasta rekursu (osan, tempu, enerjia) leet de’it.
Baze Legal
Baze legal sira ne’ebé sai hanesan matadalan ba Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu hodi hala’o nia kna’ar sira, mak hanesan tuir mai :
- Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste;
- Dekretu-Lei Nú. 34 /2025, 15 Outubru Alterasaun Dekretu-Lei Nú. 84/2023, 23 Novembru, no alterasaun da-neen ba Dekretu-Lei Nú. 3/2016, 16 Marsu, kona-ba Estatutu ba Autoridade Munisipál sira no Grupu Tékniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa;
- Diploma Ministerial Nú. 85 /2023, 29 Dezembru kona-ba Estabelesimentu Servisu Munisipál Sira no Definisaun Funsionamentu Organizasaun Idaidak Nian;
- Dekretu-Lei Nú. 20/2010, 01 Dezembru Rejime Suplementu Remuneratóriu Sira Iha Administrasaun Públika;Lei n.o 8/2004,05 Maiu kona-ba Aprovasaun Estatutu Funsaun Publika;Dekretu Governu Nú. 2/2023, 05 Abril kona-ba Aprova Valor ba Suplementu Remuneratóriu ba Formadór no Númeru Máximu ba Oras Ne’ebé Kada Funsionáriu Públiku Ka Ejente Administrasaun Públika Bele Hanorin Tinan-Tinan No Kondisaun ba Nia Ezersísiu;
- Dekretu-Lei Nú. 73/2022, 19 Outubru Suplementu Remuneratóriu ba Funsionáriu Públiku No Ajente Administrasaun Públika Ne’ebé Ezerse Nia Funsaun Nu’udar Formadór Iha Administrasaun Públika;
- Dekretu-Lei Nú. 2 / 2016, 16 Marsu kona-ba Estatutu ba Prezidente Autoridade Munisipál no Administradór Munisipál sira;
- Dekretu-Lei Nú. 21 /2021, 10 Novembru kona-ba Kriasaun Subsídiu Tranporte Kada Fulan;
- Dekretu-Lei Nú 7/2024, 24 Janeiru Primeira alterasaun ba Dekretu-Lei nú 25/2016, 29 Juñu kona-ba Rejime ba Kargu Diresaun no Xefia iha Administrasaun Públika;Dekretu Governu Nú. 4/2016, 06 Abril kona-ba Remunerasaun ba Membru Gabinete Apoiu Tékniku Autoridade Munisipál no Administradór Munisipál Sira;
- Dekretu Governu Nú. 1/2024, 10 Janeiru kona-ba Estabelese Remunerasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál Sira;
- Dekretu-Lei Nú. 40/2008, 29 Outubru kona-ba Rejime Lisensa no Falta sira ba Traballadór Sira Iha Administrasaun Públika;
- Dekretu-Lei Nú. 44 /2011, 21 Setembru kona-ba Segunda Alterasaun ba Dekretu-Lei Nú. 34/ 2008, 27 Agostu (Rejime ba Konkursu Sira, Rekrutamentu, Selesaun no Promosaun Pesoal Iha Administrasaun Públika;
- Dekretu-Lei Nú. 24/2016, 29 Juñu kona-ba Segunda Alterasaun ba Dekretu-Lei Nú. 27/2008, 11 Agostu kona-ba Rejime ba Kareira Jeral Iha Administrasaun Públika.
Tarefa Servisu
Bazeia ba artigu 8o Diploma Ministerial 84/2023, Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Umanu iha tarefa servisu hamutuk domíniu lima (5) tuir mai :
- Ekspediente jerál, jestaun dokumental no arkivu;
- Jestaun rekursu umanu;
- Imfomatika;
- Sistema komunikasaun internu no esternu;
- Protokolu.
Tarefa Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha domíniu espediente jerál, jestaun dokumental no arkivu nian, mak hanesan :
- Organiza no akompaña prosesu administrativu hotu-hotu ne’ebé la’ós responsabilidade servisu munisipál seluk nian;
- Divulga lejislasaun no regra interna sira Autoridade Munisipál nian iha servisu munisipál hotu-hotu;
- Rejista no arkiva despaxu, orden servisu no Avizu sira husi Autoridade Munisipál;
- Simu, klasifika, rejista, fahe no arkiva espediente husi servisu munisipál sira;
- Asegura abertura no taka instalasaun sira Autoridade Munisipál nian;
- Garante seguransa no limpeza ba instalasaun sira ne’ebé servisu Autoridade Munisipál sira hala’o;
- Prepara informasaun no fó paresér kona-ba asuntu eskritóriu jerál no jestaun dokumentu sira Autoridade Munisipál nian;
- Fó lalais esklaresimentu no informasaun ne’ebé superiór sira husu kona-ba atividade sira;
- Hala’o knaar eskritóriu jerál sira seluk, jestaun dokumentu ka arkivu nian ne’ebé determina hosi superiór sira no servisu seluk ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka Autoridade Munisipál nian.
Tarefa Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha domíniu jestaun rekursu umanu nian, mak hanesan :
- Asegura dezenvolvimentu sistema informasaun Autoridade Munisipál nian no jestaun ba ekipamentu sira, sistema Informátika no sistema komunikasaun;
- Kolabora iha dezenvolvimentu sistema no teknolójia informasaun nian, halo modelajen no teste, avalia protótipu no hala’o atividade konsultoria no auditoria espesializada;
- Estuda impaktu hosi sistema no teknolojia informasaun sira iha organizasaun serbisu no sistema organizasionál no propoin medida apropriadu sira ba introdusaun inovasaun sira iha organizasaun no funsionamentu servisu sira no ba formasaun utilizadór sira ekipamentu Informátika nian;
- Partisipa iha planeamentu no kontrolu ba projetu sira informátika nian;
- Jere pájina internet munisípiu nian, iha koordenasaun ho servisu munisípiu sira seluk;
- Promove no tau-matan ba implementasaun sistema no teknolójia informasaun nian no garante nia jestaun no adekuasaun ba objetivu sira Autoridade Munisipál nian;
- Define no dezenvolve medida sira ne’ebé presiza ba seguransa no integridade informasaun nian no espesifika regra sira atu salvaguarda no rekupera informasaun;
- Hala’o estudu sira hodi fó apoiu ba desizaun sira kona-ba inkumprimentu ba prosesu no sistema sira informátika nian no espesifikasaun no kontratasaun ba teknolójia foun sira informasaun no komunikasaun nian no empreza sira ne’ebé fornese servisu Informátika nian;
- Partisipa iha dezenvolvimentu no introdusaun teknolójia WEB (internet no intranet) iha Autoridade Munisipál;
- Instala, konfigura no garante integridade no teste ba komponente, programa no produtu aplikasaun ne’ebé disponivel iha merkadu;
- Dezenvolve rutina no programa utilidade sira no define prosedimentu uzu jerál, nesesáriu ba uzu fásil no loos sistema aplikasaun sira instaladu;
- Planeia no dezenvolve projetu sira infraestrutura teknolójika nian, liuliu sistema sira servidór dadus nian, aplikasaun no rekursu sira, rede komunikasaun no kontroladór sira no dispozitivu seguransa instalasaun nian no asegura sira ida-idak nia jestaun no manutensaun;
- Konfigura no instala pezas apoiu lójiku báziku, liuliu, sistema operativu no utilidade sira ne’ebé asosiadu ho rede informátika no sistema jestaun baze-dadus, no aplikasaun no produtu uzu jerál hotu-hotu, hodi garante jestaun no operabilidade respetiva;
- Konfigura, jere no administra rekursu sira hosi sistema fíziku no aplikasaun sira ne’ebé instala ona, hodi bele optimiza utilizasaun no fahe kapasidade sira ne’ebé iha ona, rezolve insidente sira esplorasaun nian no prepara padraun no dokumentu tékniku sira ne’ebé tenke kumpre operasaun sira;
- Asegura aplikasaun mekanizmu seguransa, konfidensialidade no integridade ba informasaun ne’ebé rai, prosesa no transporta iha sistema prosesamentu no rede komunikasaun;
- Instala komponente hardware no software, nomeadamente sistema servidór, dispozitivu komunikasaun, estasaun servisu, perifériku no software ne’ebé uza no asegura nia manutensaun no utilizasaun;
- Kuida no dokumenta konfigurasaun sira no mantein atualizadu arkivu instalasaun, operasaun no utilizasaun sistema sira no apoiu lójiku báziku;
- Promove esplorasaun, parametriza no ativa funsionamentu, kontrolu no funsionamentu sistema informatizadu sira, perifériku no dispozitivu komunikasaun instaladu sira, atribui, optimiza no dekomisaun rekursu sira, identifika anomalia sira no desencadeia asaun regularizasaun ne’ebé presiza;
- Asegura kumprimentu ba padraun seguransa fíziku no lójiku no manutensaun ekipamentu no apoiu ba informasaun no desencadeia prosedimentu regulár kontrolu no salvaguarda informasaun, nomeadamente kópia backup hodi proteje integridade no rekuperasaun informasaun;
- Dezenvolve no publika padraun utilizasaun nian no promove formasaun ba utilizadór sira husi ekipamentu no sistema Informasaun Autoridade Munisipál nian;
- Asegura apoiu iha funsionamentu software jestaun produtu eskritóriu nian ne’ebé instala ona;
- Fó apoiu ba utilizadór sira iha operasaun ba prosesamentu dadus terminál no ekipamentu komunikasaun no mikrokomputadór sira;
- Kolabora iha definisaun prosedimentu uzu jerál ne’ebé nesesáriu ba utilizasaun fásil no loos ba sistema instaladu hotu-hotu;
- Hala’o kna’ar sira seluk iha ámbitu IT nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.
Tarefa Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha domíniu sistema komunikasaun internu no esternu nian, mak hanesan :
- Simu no rejista, iha rejistu entrada dokumentu, pedidu, petisaun no komunikasaun eskrita ruma, iha surat tahan ka eletróniku, dirije ba Prezidente Autoridade Munisipál, Sekretáriu Munisipál ka kualkér órgaun ka servisu Autoridade Munisipál nian;
- Fahe pedidu, petisaun no komunikasaun eskrita ruma, iha surat tahan ka eletróniku, no mós despaxu no despaxu servisu husi Prezidente Autoridade Munisipál no Sekretáriu Munisipál, ba destinatáriu sira idaidak;
- Halo rejistu no fahe korespondénsia hosi Autoridade Munisipál;Rekoñese simu, rejista, iha jornál entrada dokumentu nian, no enkamiña ba órgaun ka servisu kompetente sira, depende ba matéria, komunikasaun sira ne’ebé Autoridade Munisipál simu liu husi eletróniku;
- Hala’o kna’ar sira seluk iha ámbitu sistema komunikasaun internu no esternu ne’ebé determina hosi superiór sira no servisu seluk ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka hosi Autoridade Munisipál.
Tarefa Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha domíniu protokolu nian, Tarefa Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha domíniu protokolu nian, mak hanesan :
- Garante servisu akollimentu ba vizitante sira iha Autoridade Munisipál;
- Asegura relasaun públika Autoridade Munisipál nian;
- Prepara no fahe, entre órgaun mídia no profisionál sira, informasaun kona-ba inisiativa no atividade sira ne’ebé Autoridade Munisipál sei hala’o ka hala’o tiha ona;
- Organiza no jere arkivu informasaun ne’ebé meius komunikasaun sosiál habelar kona-ba atividade Autoridade Munisipál nian;
- Formula no submete ba aprovasaun Prezidente Autoridade Munisipál, regra protokolu ba eventu no serimónia ofisiál sira ne’ebé Autoridade Munisipál iha responsabilidade atu organiza no tau iha konsiderasaun regra sira ne’ebé aprova ba objetivu ida-ne’e ba eventu no serimónia ofisiál sira iha eskala nasionál;
- Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál kompozisaun komisaun organizadora ba eventu no selebrasaun ofisiál sira-ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál;
- Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál orsamentu ba despeza sira ne’ebé mosu hosi organizasaun eventu no selebrasaun ofisiál sira-ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál;
- Asegura satisfasaun ba nesesidade lojístika sira ne’ebé subjasente ba realizasaun eventu no serimónia ofisiál sira ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál, iha koordenasaun ho Servisu Patrimóniu no Lojístika Munisipál;
- Prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál relatóriu kona-ba atividade organizasaun no hala’o eventu no selebrasaun ofisiál ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade Autoridade Munisipál nian;
- Prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál, relatóriu kona-ba despeza sira ne’ebé hala’o ho organizasaun no hala’o eventu no selebrasaun ofisiál sira ne’ebé nia organizasaun nu’udar responsabilidade Autoridade Munisipál nian;
- Hala’o kna’ar sira seluk iha área protokolu nian ne’ebé determina hosi superiór sira no servisu seluk ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka hosi Autoridade Munisipál.
Organograma
Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu Lautém hanesan orgaun ida ne’ebé lideradu hosi Prezidente Autoridade Munisipál hanesan responsavel maximu ba ezekusaun polítika, orsamentu, no koordenasaun ho Governu Sentrál no Sekretáriu Munisipál Administrasaun no Finansas hanesan fó apoiu ba Prezidente Autoridade Munisipál iha kestaun tékniku-administrativu no jere kordenasaun entre Servisu Munisipál sira seluk no programa ho atividade Diresaun nian responsabiliza husi Diretór Servisu Munisipál.
Orgaun Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu Lautém kompostu husi:

Organograma SMARU

Forsa Traballu:
Forsa traballu atual (2026) husi Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu Lautém nian mak hanesan iha tabela tuir mai :

Estrutura Programátiku Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu Lautém

Evolusaun Forsa Traballu Iha Autoridade Munisipal Lautém

Estabelesimentu Estrutura Autoridade Munisipál Lautém Tinan-2026

Nesesidade Forsa Traballu Tuir Dekretu Lei Nú. 7/2024

Lista Formasaun Finansiadu Iha Tinan-2026
